Tuesday, February 11, 2014

A trucker's last letter

This story was written by a trucker, who had an accident while driving his load through the curvy and twisty roads around Steambout Mountain, Alaska. Before fellow truckers and the Canadian Mounted police found him dead 2 days later of the accident, He still had time to write a last letter to say good bye to his family and love. Here it is:


My Darling Wife,
   This is a letter that no man ever wants to write, but I'm lucky enough to have some time to say what I've forgotten to say so many times. I love you sweetheart!
   You used to kid me that I loved the truck more than you because I spent  more time with her. I do love this piece of iron- she's been good to me. She's seen me through tough times and tough places. I could always count on her in a long haul and she was speedy in the stretches. She never let me down. But you want to know something? I love you for the same reasons. You've seen me throught the tough times and places, too.
    Remember the first truck? That run down 'ol' cornbinder ' that kept us broke all the time but always made just enough money to keep us eating? You went out and got a job so that we could pay the rent and the bills. Every cent I made went into the truck while your money kept us in food with a roof over our heads.
    I remember that I complained about the truck, but I don't remember you ever complaining when you came home hired from work and I asked you for money to go on the road again. If you did complain, I guess I didn't  hear you. I was too wrapped up with my problems to think of yours.
   I think now of all the things you have up for me. The clothes, the holidays, the parties, the friends. You never complained and somehow I never remembered to thank you for being you.
   When I sat having coffee with the boys, I always talked about my truck, my rig, my payments. I guess I forgot you were my partner, even if you weren't in the cab with me. It was your sacrifices and the determination as much as mine that finally got the new truck.
   I was so proud of that truck I was bursting. I was proud of you too, but I never told you that. I took it for granted you knew, but if I had spent as much time talking with you as I did polishing chrome, perhaps I would have.
   In all the years I've pounded the pavement, I always knew your prayers rode with me. But this time they weren't enough.
   I'm hurt and it's bad. I've made my last mile and I want to say the things that should have been said so many times before. The things that were forgotten because I was too concerned about the truck and the job. I'm thinking about the missed anniversaries and birthdays. The school plays and hockey games that you went alone because I was on the road.
   I'm thiking about the lonely nights you spent alone, wondering where I was and how things were going. I'm thiking of all the times I thought of calling you just to say hello and somehow didn't get around to. I'm thinking od the peace of mind I had knowing that you were at home with the kids, waiting for me.
   The family dinners where you spent all your time telling your folks why I couldn't make it. I was busy changing oil; I was busy looking for parts; I was sleeping because I was leaving early the next morning. There was always a reason, but somehow they don't seem very important to me right now.
   When we were married, you didn't  know how to change a light bulb. Within a couple of years, you were fixing the furnace during a blizzard while I was waiting for a load in Florida. You became a pretty good mechanic, helping me with repairs, and I was might proud of you when you jumped into the cab and backed up over the rose bushes.
   I was proud of you when I pulled into the yard and saw you sleeping in the car waiting for me. Whether it was two in the morning or two in the afternoon you always looked like a movie star to me. You're beautiful, you know. I guess i haven't told you that lately, but you are.
   I made lots of mistakes in my life, but if I only ever made one good decision, it was when I asked you to marry me. You never could understand what it was that kept me trucking. I couldn't either, but it was my way of life and you stuck with me. Good times, bad times, you were always there. I love you, sweetheart, and I love the kids.
   My body hurts but my hear hurts even more. You won't be there when I end this trip. For the first time since we've been together, m really alone and it scares me. I need you so badly, and I know it's too late.
   It's funny I guess, but what I have now is the truck. This damned truck that ruled our lives for so long.  This twisted hunk of steel that I lived in and with for so many years. But it can't return my love. Only you can do that.
   You're a thousand miles away but I feel you here with me. I can see your face and feel your love  and I'm scared to make the final run alone. Tell the kids that I love them very much and don't let the boys drive any truck for a living.
   I guess that's about it, honey. My god, but I love you very much. Take care of yourself and always remember that I loved you more than anything in life. I just forgot to tell you.
                                                         
                                                                                        I love you,

                                                                                         Bill

Sunday, July 15, 2012

It's over, but the end still seems so far away.
Nagu m6ni teist teab on minu seiklused southwesterni firmaga l2bi, v2hemalt praeguseks.
Kolisin preagu Oregoni Portlandi, kus ma elan oma eba s6branna tytre juures, kus hetkel on ainult ta Iraaklasest mees Mo, cool tyyp. Kohale j6udes tuli oma halli bemmiga j2rgi, lasi korralikult v2lja magada, andis mu kasutuse kogu oma maja , koos mingi imba telesysteemiga, kust ma saan k6iki filme vaadata mis pmst v6imalik,  viis mu kebabi s66ma, andis lambist soti, ostis mulle telefoni, everything u need here basically. Mis edasi saab ma ei tea veel t2pselt, ma ei tea kuidas mu lennupiletid toimivad ja kas ma saan siit mingi normaalse t66.
Miks ma 2ra tulin? Ma v6in ju 6elda, et see oli tuutu ja lihtsalt ei tundunud asi, mis mulle teha meeldib. aga samas see on asi mida mitte kellegile peaaegu teha ei meeldi ja raske oli ta igastahes(mentaalselt). Tegelikult kui korralikult j2rgi m6elda, siis tegi asja raskeks lihtsalt see, et kui alguses juba natukenegi h2sti l2ks , hakkasin lebomalt v6tma ja graafikust mitte kinni pidama ja see viib su nii soonest v2lja et v2he ei ole. Lisaks ajas mind n2rvi see, et inimesed ei ostnud aga no mul polnud kannatust , sest kui ma oma statse t2is ei teinud oli see loomulik, et keegi ei osta, aga 13,5 tundi p2evas majast majja minna on suht debiilne to be honest.
   V2hemalt olen nuud kogemuse v6rra rikkam ja tean, et vaimselt ma olen nii n6rk, et andku armu, aga nuud ma tean mida endas arendada atleast.
Ma tahaksin tegelikult koju 2ra tulla ka, sest USA on totally different sellest, mis Eesti v6i Euroopa on ja ma igatsen viimast.

Monday, July 2, 2012

Enne kui ma n2dala l6pus midagi huvitavat kirjutan sellest mis n2dala sees juhtus, tahaksin ma teiega jagada seda koormat, mida meiesugused siin igap2evaselt kandma peavad, kui nad  just ei viili nagu mina:/...
    Ma olen teile kindlasti maininud juba kuidas mul hommikuti voodis on olnud, et juba 10/15 minutit enne 2ratust on uni l2inud ja lihtsalt ootad oma negatiivse 2revusega seda helinat, mis on ka meil muidugi jube. nuud mul seda jama isegi niiv2ga ei ole, sest ma lihtsalt tahan kiirelt koik korda seada, ratta selga istuda ja uhe korraliku hommikus66gi alla kugistada. Selle nimel ma hommikuti elan.
   Pinge tuleb peale sellest momendist, kui sa asud ratta peale ja liikuma oma turfi. Mul isiklikult tuleb p2he 1001 ideed, miks ma ei peaks t2na t66d tegema ja miks ma ei voiks lihtsalt koju minna ja niisama logeleda, nagu ma t2na tegelikult tegin. Ma ei ole kohe uldse selle ule uhke ja see on lihtsalt nii debiilne excuse, miks ma eelistan mitte t66le minna. Ega neid m6tteid tuleb tglt enamustel firstyearidel v2hemalt p2he ja ega manageridel alati kerge pole, sest nemadki utlevad , et see on tglt ajunuss t66, tuleb lihtsalt fookus ja energia 6igesse kohta suunata.
    Tahte j6ud ja j2rjepidevus on siin alal pmst k6ik. Ma tunnen, et mul on enmv2hem decent determination ja k6ik, kui juttu tuleb spordist ja v6istlustest, aga siin bookfieldil ma ei suuda seda lihtsalt rakendada, sest kasvoi see michael jordani jutt , millest ma teileluhikokkuv6tte tegin innustab mind pigem koju loli pelama minna v6i tagasi eestisse minna, et v6rku voi  mis iganes sporti teha, et selles ikka l2bi luua, mitte raamatuid muua. Ja see mida ma siin teen on tegelikult muumisest kaugel, sest ma olen oma fookusega nii persses ja sama asi ka graafikuga. Nagu wtf, nahhui ma tulen mingi kell 8 juba koju ja logelen siin. Asi pole selles, kui ma t66le l2hen,et ma kardaks, et nad ei osta v6i, et nad ei taha minuga r22kida v6i saan slammi v6i mis iganes, EI, see on minumeelest lihtsalt see, et mulle ei paku mingit elamust ega pinget lihtsalt mingi rahvaga maha istuda ja lihtsalt lobiseda sel teemal. Ma saan aru, et kui sa suudad sundida ennast seda j2rgmist sammu v6tma ja j2rgmise pere juurde minna, siis sa kasvatad oma mentaalset v6imekust , aga kas seda ei saa ka kuidagi l2bi spordi v6i millegi muu l2bi teha, mis oleks mulle sudamel2hedasem?
    Isegi mu k6ige t2htsamad eesm2rgid muutuvad lihtsalt tuhiseks p2ev p2eva j2rgi. Nii raske on pingutada siin millegi nimel, mida sa ei tea, kas sa uldse saavutad. V6rgus, sa harjutad pool aastat uhe voistluse jaokski kasvoi ja sinus on see 2revus sees, et kas su t66 on olnud piisav, et oma GOALI saavutada, aga siin.... Tegelikult on k6ik samamoodi, aga ma ei oskagi oelda, kas see on siis lihtsalt nii palju kordi raskem, voi on asi toesti sellles, et selline valdkond ei motiveeri mind?
    Me panime orgiga igasugu eesm2rke paika ja igauks pani ka individuaalselt, kuid ukski ei suuda mind votma kokku ja tegema kasvoi uhte n2dalat korralikult l6puni. Olgu see kasv6i hea mulje j2tmine sellele tudrukule, keda sa t2htsaks pead v6i see, et kas ma ikka suudan v6lagi sugisel 2ra maksta.. Mitte miski ei aita. Ma arvasin,et uks t2htsamaid punkte on see, et ma ei vea neid alt, kellele ma midagi siirast lubasin, aga need purunevad kildudeks hetkega. mindset peaks olemaNO EXSUSES, aga mul on which is better umbes..
Tra kui n2rvi see ajab. Ei ole nii raske lihtsalt see kott k2tte v6tta ja j2rgmise perekonna juurde minna aga ma ei taha lihtsalt nende kogusis seal uksevahel kogeda. On ka palju toredaid ja m6nusaid peresid, kellega on meeldiv, aga ma ei ole inimene, kes neist tahtej6udu saaks kujundada.
     Kui mul veel raskeid hetki peaks tekkima, siis ma kindlasti anna teile teada, et veidikene oma koormat v2hendada, aga preaguseks on veerand suve m66das niiet ma ei kannata oodata teid k6iki oma sunnip'eval Eestis kohata. 2rge andke nii lihtsalt alla kui mina ja kui te midagi tahate saavutada see suvi , siis never back down. \

Mikifer OUT.

Sunday, July 1, 2012

Noniiirahvast.
T2na on minut66p2eva teise osa kirjeldus, aga kuna ma olen sellest n2dalast suht v2sinud juba , siis ma uritan suht kiirelt kokku v6tta kogu teema. Tegelikult ei ole midagi v2ga r22kida ka aga here we go.

Pmst mu p2ev on jagatud kuute goalperioodi, mis on k6ik 2 tunnised 7.59-10.00 jne ainult viimane on 18.00 - 21.00. Niiet ma pean oma esimese koputuse tegema enne 8t ja hakkama littima. Esimesed koputused on alati k6ige raskemad tavaliselt, sest sul voib olla eelarvamus, kui sa pole mentaalselt 6igas kohas, et inimesed magavad ja neil ple aega sinuga r22kida. Aga tegelikult tuleb lihtsalt chill ja relaxed olla ja k6ik saab korda. Pmst votangi esimesed paar tundi callbacke, mis on need majad , keda ma k2tte ei saanud aga tean et on moned lapsed sees. Siis hakkan uut turfi v6tma ning 12 on esimene l6una paus kus ma oma uhe wrapi alla kugistan. Edasi lihtsalt v6tan uut turfi edasi selle l66mava p2ikese k2es, mis vahepeal tundub, et sa oleksid nagu k6rbes ja otsiksid m6nda allikat kust vett ruubata. See kestab kuni kella 5ni millal sul on uus paus korra teise wrapi jaoks. m2rgin vildiaga ule uued callbackid ja hakkan nii 6 paiku umbes neid uuesti tegema ja seda kuni kella 9 voi sellest edasiv2lja,aga tavaliselt mul on nii kella 7ks juba r2ige kopp ees ja ma tuigerdan koju mingi 8ks v]ii nii, kuigi ma ei tohiks, aga nii krdi raske on suuta ennast sundida seda tegema, kuigi see ongi just see vaimne areng, mida k6ik tulid siia leidmaenda jaoks.

Ma elan m2e otsas nagu te k6ik teate, niiet mul on v2hemalt 20 minutit s6tkumist ulesse p2ris korralikust m2est, pea nagu n6mme m2est ylesse lasta isegi ma arvan kohati. J6uan koju, t2idan weekli repordi statsiga 2ra, k2in pesemas, teeme oma one dollar meale, teeme 6htuse k6ne, r22gime oma n2ddalase manageriga, arutame p2evast ja suht ongi k6ik. Vahetame paar s6na pererahvaga jama teen isegi m6ne pela lolis, kui ma aega leian :D:D:D. SEEE ON KRDI P6HI V2RK. Kui ma motlen sellele jordani storyle , siis pigem ma ei seosta seda ikka suvega, vaid ma ei tea mille muuga, kasloli, v6rgu  v6i m6ne muu spordiga , mida ma sugisel kavatsen harrastama hakata.

ma loodan, et teilek6igile meeldis mu igap2evane t66graafik ning kui te ihkate sarnast, siis olete teretulnud j2rgmine aasta ka siia tulema, eeldamata, et mina seda veel siis teen:D

M6nusat n'dalat rahvas ja nautige oma aega t'iega, eriti sina martin, sest see on su viimane n2dal ning v6ta sellest viimast, sest niipea sa mu blogi lugeda ei j6ua:D KUTAME KUUMAKS SELLE SUVE!!!!!

Sunday, June 24, 2012

Goooooooooood Morning Estonia, This is LIVE from Pocatello Idaho at Sunday evening 5:20 pm.
T2na ma m6tlesin kirjutada teile natuke meie uskumatult 2gedast t66p2evast, mis meid 6 korda n2dalas ees ootab. See v6ib tunduda m6ndadele lihtne, teistele tuutu ja m6ndadele isegi p66rane, aga isiklikult mul ei olnud isegi reaalset expectationit, milline see reaalselt hakkab v2lja n2gema v6i kui raske see emotsionaalselt olla v6ib. Aga igatahes.
  Meie p2ev algab 2ratusega, mis on pandud 5:59 ks, kuid me oleme sellega juba niii harjunud, et ma olen isiklikult tavaliselt juba nii 50 uleval ja valmistun kesmiselt k6rgema pulsiga juba kiireks 20ks k2ttek6verduseks, mis aitavad meil vere k2ima saada ja seda ka kiire huppega meie kahekohalisest voodist. 
See pulss oli esimestele p2evadel eriti k6rge, kuna see tunne, mis sind h6lmab, teades, et sul ootab v2hemalt 13 tunnine t66p2ev ees, mida sa esimestel n2dalatel vapsjee teha ei taha, on kergelt hirmutav.
  J2rgmisena l2hme tuhjendame paagi ja huppan reaalselt j22kulma dushi alla nii 20ks sekundiks, korrates endal peas selftalki, et t2na tuleb hea p2ev, t2na tuleb hea p2ev, I can, I will, I'm going to, I can, I will I'm going to, 30 demos, 15 sitdowns, 30 demos, 15 sitdowns jne. Pesen hambad ja vaatan peeglisse 6eldes endale, et "Don't you ever die on me you sexy guy!!!!" Little victories count. Panen riidesse, kell k2ele, deodorant kaenla alla (see on v2ga t2htis:D), v6tan kulmikust eelmine 6htu valmistatud lunchboxi 3 wrapiga, l2hen v6tan toast oma suure rohelise bookbagi ja asun oma ratta selga.
    Astun uksest v2lja ja nuud on juba nii soe, et kerge l2mbus puhub n2kku niiet saab rattaga m2est alla lasta, ilma et k2ed 2ra k[lmuksid ja ma j6uan nii 6:30- 6:40 s66gikohta  proovides uletada oma vana rekordit. S6ites peaksin r22kima endale, mille 6le ma t2nulik olen : " Ma olen t2nulik, et ma elan nii ilusas kohas, ma olen t2nulik, et mul on nii lahedad ja toetavad s6brad, ma olen t2nulik, et mul on silmad mille abil ma n2en, ma olen t2nulik, et mul on jalad, millega ratast v2ndata jne" Igasugu ebareaalseid asju. J6udes hommikus66gikohta teretan siiralt k6iki Denny'se t66tajaid ja olen positiivne nagu ikka p2rast korralikku fuusilist trenni. 6:45 on mul hommikunne k6ne managerile, kus me vaatame mulle v2lja mingi fookuse igaks p2evaks, n2iteks, nimede kasutamine, koti j2rgi minek, et ma teeks 5 demo goal perioodis, mida iganes. Hommikuks on mul 2 peekoni riba, 2 preatud muna ja 2 suurt pannkooki moositaolise asjaga. T2idame 3 orderit p2evaks, loeme Og Mandione motivatsioonilist raamatut " The greatest salesman in the world", kus on 10 scrolli, millest igauks annab uue motivatsioonilise idee. maksame arves, l2hme v2lja ja teeme m6ne exex'i mis on selline debiilne harjutus, mis lihtsalt ergutab meid ulesse ja 2ratab ulesse. Ma uritan vb video monest teha uksp2ev:D Ja siis ma hakkan turfi soitma ning ......





















MA ei viitsi rohkem kirjutada, kirjutan teile teistest p2eva osadest hiljem. 
I'n going to give you guys an extra coverege.

It doesnt matter how big the man is in the game, What matters is how big the Game is in the man. 
Michael Jordan didnt make it to his highschool team in the 10th grade, but he started to practice every day, someday even until 1 to 2 am at midnight. so the next year he wasnt only taken in the team,  but he was the best player and lead his school to victory.
Niiet j2tke esimene lause meelde ja stick to it.
CIAO rahvas

Sunday, June 17, 2012

Ainuke, kes mulle vastata suutis oli Heleri, niiet this is for her:D

Pere on siin ulilahe, ema on s6bralik nagu ikka, pakub suua vahetevahel, r22gime 6htul kiiresti uksteiste p2evast. Tal 2 poega, Ethan on mingi 22 vms ja noorem poeg David l2heb sugisel kolledzisse, tal k2ivad siin s6brad kylas  ja on kerge starcrafti nolar, panin talle arvutisse league peale, vaatame, mis saama hakkab:D
Veits kahju, et ma luba kusimata eile nende toiduvarusid m2rkamatult veits tuhjendasin:D
    Raamatute muumine uldiselt.. ma ei tea, tunnen et see ei ole tglt midagi minu jaoks, kuna ma ei saa sellest mingit emotsiooni ega midagi. Isegi kui ma muugi teen, siis no, ma olen veits happy et sain peret aidata aga ma ise sellest nagu mingit laksu k2tte ei saa:D. Vahepeal on ikka suht masendav, kui sa ei saa peresid k2tte ja v2rki, aga isegi kui saab, siis suur osa paneb ikka lihtsalt slammi voi not interested ja v2rki, hakkavad kohe minema soitma vms.. see on tglt naljakas isegi, saab naerda, aga mul hakkab uksi lihtsalt igav seal fieldil.. Aga nagu mingit pinget ega n2rvi sees ei ole suheldes, see on m6nus. Eile 2hvardas mind uks vend relvaga minema ajada:D, oigemini vottiski k2sika k2tte ja hakkas tasapisi vehkima sellega:D FUN!!!!
    Inimesed on muidu s6bralikud, nad on lihtsalt v2sinud sellistest ukselt uksele muugimeestest, siin eestis neid v2ga pole aga seal neil kopp ees, aga nad j22vad ikkagi enamjaolt s6bralikuks ja utlevad, et I appreciate what u r doing but sorry, not interested.
    Ma ei tea mida sa motlesid sellega, et koik on nagu filmides, ma ple ammu keskendunud sellele, millised on inimesed filmides vms..:D aga enamus inimesi, keda sa niisama kohtad on lahedad ja v'rki, s66gikohas tehakse nalja, moeldakse mis keelt sa r22gid ja tuntakse huvi, ka uksepeal, isegi kui nad plokivad , uurivad su kohta veits ja on meelitatud et saavad selllise v2lismaa kutiga suhelda:D
    Siin mingi getosid ega asju ei ole, selline rahulik v2ike toolislinnake. majad ja t2navad on toesti nagu filmides vast, selles suhtes on k6ik cool. Uks onu nimega BOB andis mulle uue ratta millel polnud aga k2igud korras niiet ma ei saanud m2est ules soita ja siis need jonksusid ka, r2ige pain in the ass. eile lihtsalt l2ksin trailerparki, n2gin, et uhel vennal ratas seisab, kedagi kodus pole, pohhhui, vahetasin lihtsalt 2ra:D , sama hea kui mu kodune ratas, isegi parem ,sest 18 k2iku, paremad pidurid, aga ainult amorte pole:D See rattaga sotmine r2ige nuss tglt, sest pikemal vahemaal mul siuke tunne et ma j22n oma kottidest ilma lihtsalt:D
    Kui ma oma manageri followimas k2isin, siis oli lahe, tegime nalja, et olid kunts kitse kujud uhel ouel ja siis l2ksime uhe teise maja taha, ma piilusin auto taga ja siis ta l2ks koputas uksele ja utles, et "tshhh, see? there are real deers there, be careful", siis see utleb, et these are statues:D ... hulll nali!!!! NAERGE

Aga ma preaguseks ka siius lopetan, sest mul hakkab tunni p2rast meeting ja me peame veel Intsuga minema sooma ja tsekke kasseerima. Tsau RAHVAS. Ma j22n teie TOELE lootma:D 

Saturday, June 16, 2012

6/16/12
Gooood morning ESTONIA.
This is a beautiful saturday evening in Pocatello, kus ma j6udsin koju varem,sest ma lasin t66lt varem nahhui...mis oli muidugi paha, kuna ma kujundan endale halbu habbiteid, aga ma olen "bad boy" ka.
P2evad meil on siin kull ikka r2iget pikad, t66d j2tkub ikka 14ks tunniks tavaliselt eriliste vahepausideta ( 2 5 minutilist l6una pausi, kus ma s66n m6lema ajal 2ra kokku 2 wrap 2 viilu juustu, 3 viilu singi ja paari kapsa lehega. suht k6va l6una ja 6htus66k eks:D
panin just technoloversi k2ima, v6tsin kapist 6una ja naudin p2ikeseloojangut uksi kodus. poeg l2ks ka just deidile, n2itas kuidas starcraft pelab ja ma panen talle loli peale:D et n2idatda kuidas 1600 top elo m2ngija kotib teisi:D
Tegelikult on siin suht tore, sest ilm ja loodus on fantasiline. Mingi imelik asi on aint lahti,mul mingi huulte 22red kuivasid 2ra nagu mingi oleks katki vms.. p2ikesepoletuse saanud.. r2igelt valus. ma ei tea kuidas vanemad muga r22kidagi tahavad:D
tegin t2na ka kaks muuki, mis toid 550 taala siisse, korralik:d agategelikult see on veel v2he, nagu te ette kujutada voite.
Tahaks r2igelt emotsionaalselt kirjutada, aga ei oska, sest seebookfield on must k6ik mahlad v2lja imenud:D
Vahepeal on sealt lhtsalt see tunne, et tahaks koju minna ja loli pelada ning mu ema kisamine tunduks nagu linnulaul mulle k6rva. See ei ole tglt nagu raske,see on lihtsalt tuutu, aga tegelikult enamus tuutuid asju on rasked, nagu 6ppimine:D Aga samas on k6ik asjad rasked, enne kui nad on lihtsad.
Lasen lihtsalt tuimalt mingi p2hkleid kapist rotti ja tegelikult ma panin ratta ka t2na rotti:D
sain uleeile uhelt lahedalt mehelt tasuta ratta, esi ja taga amordid, sitaks hea aga k2igud ei tootanud ja ma ei saanud m2est ulesse soita niiet ma vahetasin selle luba kusimata uhe teise rattaga 2ra mingi trailerpargis:Dart of survival ehk problem solvning:D
Aga rattaga soita on siin kyll selline nuss, et mul siuke tunne nagu mu kotid lihtsalt m2daneksid, ja ohtul pean ma veel "kergest m2est" ulesse lippama mis pole ka eriti tore, seep2rast mulle eeldib varem p2evi 2ra lopetada:D
t6mban loli peale teen pela, kaks.D
kuulge dvj n'kid, tulevikus suhtleb, andke fb/s voi kuskil teada millest tahate et kirjutaksin,

Teie Mikifer